







(Yashunyayelwa ngelisontfo ingci tilishumi nesiphohlongo, 2002 eLocodjro, e-Abidjan - e-Ivory Coast)
(Yashunyayelwa ngelisontfo, iMphala tingemashumi lamabili 2002 eLocodjro, e-Abidjan - e - Ivory Coast)
(Yashunyayelwa ngeliSontfo, ngaLweti 10, 2002 eLocodjo, e-Abidjan - e-Ivory Coast)
(Yashunyayelwa ngeliSontfo ekuseni, ngeNgongoni 15, 2002 eLocodjro, e-Abidjan - e-Ivory Coast)
(Yashunyayelwa ngeliSontfo ekuseni, ngeNgongoni 22, 2002 eLocodjro, e-Abidjan - e-Ivory Coast)
(Yashunyayelwa ngeliSontfo ekuseni, Lweti 02, 2003 eLocodjro, e-Abidjan - e-Ivory Coast)
(Yashunyayelwa ngeliSontfo, Bhimbidvwane tilishumi nakubili, 2003 eLocodjro, e - Abidjan - e -Ivory Coast)
(Yashunyayelwa ngeliSontfo ekuseni, iNkhwekhweti 04, 2003 eLocodjro, e-Abidjan - e-Ivory Coast)
Yashunyayelwa ngeliSontfo ekuseni, Indlovane 23, 2003 eLocodjro, e-Abidjan - e-Ivory Coast
(Yashunyayelwa ngeliSontfo ekuseni, ngeNgongoni 1, 2002 eLocodjro, e-Abidjan - e-Ivory Coast)
(Yashunyayelwa ngeliSontfo ekuseni, ngaMabasa 27, 2003, futsi nanga 2006, eLocodjro, e-Abidjani e-Ivory Coast)

Kacou Philippe watalwa ngeNgongoni 1972 eKatadji, esigabeni seSikensi sase Ivory Coast. Uyindvodzana yemlimi longakafundzi. Ngemuva kwesikolo semabanga laphansi, Kacou Philippe wacedza nje kuphela minyaka yekucala lemine yesikolo semabanga lephakeme. Kusukela ngab1992 kuya ku2002, wacitsa sikhatsi sakhe letinyenti asebenta etindzaweni tekwakha.
Konkhe kwacala ngembono lowaba nawo ngaMabasa 24, 1993. Kwekucala, wabona umpristi wemuKatolika kute kutsi atawuvisisa inchazelo yalombono. Bese, wahlanganyela nemaBaptisti, labo wacitsa nabo tinyanga letintsatfu, ngaphambi kwekuhlangana nemnyakato waWilliam Branham, umnvangeli wase Melika. Wahlala nalomnyakato njengemlandzeli lolula kusukela ngo1993 kuya ku2002.
Kacou Philippe wacala kushumayela kwakhe sobala ngaKholwane 2002, ngekulandzela kwembono wengilozi lowaba nawo ngo 1993. Kacou Philippe utsi ungumphrofethi sitfunywa selumemeto lwaphakatsi kwasebusuku, ngekukaMatewu 25:6.
Ngekuka Kacou Philippe, wonkhe emabandla akhonta sathane egameni laJesu Khristu. Njalo uphindzaphindza lomunye umbono lowaba nawo ngo 1993 lowo kuwo lekatsi wabona baholi nemabandla basetimweni lengatayelekile: “ Imitimba yabo beyimitimba nebantfu, kodvwa tinhloko tabo bekutinhloko tetilwane letihlukene.” Loku kwasusa timphikiswano tekucala nekumisana.
Kacou Philippe declares that his words have the same value as the words of the prophets in the Bible. Kacou Philippe umshumayeli timfihlakalo letinyenti, njengekugsi: “ Umangabe Nkulunkulu wabhibhisa bonkhe bubi kuzamcolo ngesikhatsi saNowa, bubi basal njani emhlabeni ngemuva kwazamcolo?” Lenshumayelo wasabalaliswa ngekuphelela kwayo liphephandzaba lase Cameroon.
Ngekukwa Kacou Philippe , Libandla licala ngaJohane uMbhabhatisi, futsi lolu lubhabhatiso lwekuphendvuka. Bese Kuta lubhabhatiso lwekutsetselelwa kwetono nebapostoli, bese Kuba lubhabhatiso lwekulungisiswa ngelukholo naMartin Luther , bese lubhabhatiso lwekutalwa kabusha kweLibandla ngemuva kwekuhlushwa iRoma Katolika, bese lubhabhatiso lwekuthabatha, bese lubhabhatiso lwekungcweliswa naJohn Wesley, bese lwekuvuselelwa nesitukulwane sebupenthekosti, bese lubhabhatiso lwekubuyiselwa naWilliam Branham, bese ekugcineni lubhabhatiso lwekubuyiselwa esimweni sasekucaleni naKacou Philippe. Futsi njengoba achaza kwekutsi ngaphandle kwaloku, nanobe nguluphi lubhabhatiso lungelwemanga, nanobe ngabe lwentiwe egameni laJesu Khristu nobe egameni laYise, iNdvodzana , nela Moya Longcwele ngekungcwiliswa.
Kacou Philippe ubona liBhayibheli njengesibuko sasemuva semoto nobe incwadzi yemlandvo. Kute, liBhayibheli liyincwadzi yemlandvo webuKhrstu lokungubuJuda nabesiJuda futsi angeke inikete muntfu kuphila lokuphakadze. Ushisa tonkhe tinguculo teliBhayibheli lekatibpna tiyingoti kulukholo, njengemabhayibheli enguculo yeTob, King James, Thompson[3], Scofield, Luis Second . Kacou Philippe uchaza kabusha Livi laNkulunkulu, ahlukanisa phakatsi kweLivi laNkulunkulu (maciniso layanjuliwe) netiyoloji (lwati lelitfolwe ngebuhlakani). Uchaza kabusha bunkulunkulu baJesu Khristu, kuvunywa kwetono sobala , indzima yabesifazane eBandleni, lubhabhatiso lwemanti, Moya Longcwele, umphrofethi, liBhayibheli, budlwelane phakatsi kweliBandla neMbuso, naletinye ticu letinyenti tebuKhristu. Ngekusekelwa ngiloku, wencaba ngesikhatsi abitwa Sikhungo Lesisetulu Sebuhloli sase Ivory Coast. Uchaza kabusha buKhristu endzimeni encwadzini lebitwa ngeNcwadzi yaMphrofethi Kacou Philippe, lesabalaliswe ngetincwadzi letintsatfu i-Éditions Édilivre eFrance . Bona liphephandzaba: Le Jour Plus No.3399 yaMabasa 15, 2016 neliphephandzaba Let Sursaut No. yaMabasa 15, 2016.
NgeNlovulenkhulu 2008, Kacou Philippe uhlanganisa bonkhe baholi betenkholo , kanye netintsatseli nemalunga emphakatsi, kwingcungcutsela kubuKhristu. Bekukusivivinyo emabandleni. Liphephandzaba lelilodvwa Lamucamba njengemholi weLivi laNkulunkulu. Bekungemuva kwalengcungcutsela lapho lelinye liphephandzaba yahambisa lesihloko: “UMphrofethi ungcunula eMadvodza akwaNkulunkulu.” Njenga William Branham, Kacou Philippe ukhuluma ngebukhona lobungetulu kwemvelo, lekakubalele kwingilozi yaMabasa 24, 1993.
Ngo 2008, tinshumayelo taKacou Philippe tacala kuhumushwa kuletinye tilwimi. Emaphephandzaba asabalalisa tinshumayelo takhe ngalokuphelele, imbala nangaphandle kwe Ivory Coast. Liphephandzaba lase Cameroon labhala lesihloko: “Kacou Philippe Nombolo 1, umphrofethi wenta kabusha buKhristu.” Emisakatweni njenge Afrika No. 1, tinkhulumo mphikiswano tavuka. Labanye baphendvula ngelokungakacondzi, ngesikhatsi labanye benta njalo ngalokusobala nangeludlame. Labanye bandlulela , batsatsa timfundziso taKacou Philippe ngasinye kute kutsi batente 5ingatsatsi lihlangotsi.
NgeNkhwenkhweti 13, 2016, Mphrofethi Kacou Philippe waboshwa kwakhe ngemaphoyisa ase Ivory Coast ngekuhlambalata umbuso, kugcugcutela intondvo kwetenkho, nekucinisa kwetenkholo. Wacitsa tinsuku letine ebusuku lobune ahleli esihlalweni endlunkulu yebuhlakani believe lonkhe sase Ivory Coast. Wase ucitsa tinsuku letimbili nebusuku lobubili endlunkulu yemaphoyisa netimanga letintsatfu ejele lase Abidjan ngaphambi kwekukhululwa ebusuku beNgci 16, 2016, ngekwencabelwa malungelo eluntfu, kufaka ekhatsi minyaka lesihlanu yekuncabelwa kushumayela liVangeli. Misakato yase Togo neCameroon yachaza lelicala ngikutsi alukacaci. Ekuhambeni kwesikhatsi, labanye baholi betenkholo baba kwekutsi bahlela kuboshwa kwakhe nekufakwa ejele.
Ngekukwa Kacou Philippe, inkhonzo yakhe yesiphrofetho inetigaba letimbili nobe ticu. The first phase, lekatibone njengelifa lelivela kubabe wakhe, William Marrion Branham, kungukugcwaliseka kwaMatewu 25:6 uhlanganisa tonkhe tambulo leticuketfwe etahlukweni 1 kuya ku154 tencwadzi yakhe. Incwadzi yaMphrofethi Kacou Philippe. Sigaba sesibili, sihlanganisa buphrofethi, emaphupho, nemibono, kuhlanganiswe kwetambulo kusukela kutahluko 155 kuya ku162 tencwadzi yakhe. Sahluko 163, nalelinye linani lelingayatiwa letahluko, lihlanganisa bufakazi bekwelapha netimangaliso the nkhonzo yakhe etinkhonzweni letinyenti tekuphilisa acinisekise inkhonzo yakhe netinkhonzo letinyenti tekuphilisa emaveni lamanyenti emhlabeni, afeza kugcwaliseka kwembono wenkhundla lenkhulu lowaba nawo ngo 1993.
Ngekuka Kacou Philippe , maphupho nemibono alulwimi lelingcwele phakatsi kwabonkulunkulu nebantfu, kufaka phakatsi Nkulunkulu loPhakeme. Ucatsanisa emaphupho nemibono kumitsetfo yemgwaco netimphawu yemgwaco eluhambweni lweluntfu Liya kuNkulunkulu; ngako-ke, kunganaki liphupho nobe umbono kukutsintsa intfukutselo yaNkulunkulu. Njalo, ngekusho kwakhe, lesi sihloko lekufanele siconeziswe emabandleni wonkhe netinkholo eveni lonkhe kute kuvetwe kubaluleka kwemaphupho nemibono kubazalwane. Kodwa, kuhumushwa kwemaphupho nemibono kufanele kucondvwe ngekuhlakanipha lokukhulu nekucaphelwa ngunobe ngumuphi umholi benkholo, kusiphiwo lesivela kuNkulunkulu.
NgeNhlaba 5, 2022, Kacou Philippe waba nemibono lowo kuwo ingilozi yamuniketa incwadzi leluhlata sibhakabhaka yamutjela kutsi ahambe eNingizimu Afrika. Esikhatsini lesibekiwe, wavisisa kutsi tencwadzi leluhlata sibhakabhaka bekuyi pasipoti nekutsi ngemuva kweminyaka lengu 20 yankhonzo ngaphandle kwekushiya i-Ivory Coast, Nkulunkulu nyalo besekamuyala kwekutsi atsatse emahambo elivangeli. Bekufanele ahambe kucala eNingizimu Afrika kuyewulandza siphiwo wekuphilisa lesashiywa nguWilliam Branham. Ngemaphupho lamanyenti nemibono, wavisisa kwekutsi kufanele ahlanganise tinkhonzo tekuphilisa netimangaliso letimahhala. Ingilozi yamuyala ngo 2021 kwekutsi angatsatsi imali nobe sipho sanganobe nguluphi luhlobo emuntfwini, nganobe ngasiphi sizatfu, ngesikhatsi setinkhonzo takhe tekwelapha. Wacala inkhonzo yakhe yekucala yekuphilisa eNingizimu Afrika ngeNdlovulenkhulu 2025 emadolobheni lamanyenti, kufaka ekhatsi iJohannesburg, iPitoli, Middelburg, neZebedirla, bese ngaMabasa 2025 eZimbabwe, ngemuva kwekuya nebumatima lobuncane bekutfola ivisa. Tinkhonzo tekuphilisa eZimbabwe tatsatsa indzawo emadolobheni aseHarare nakwaBulawayo kusukela kuMabasa 16 kuya ku21, 2025. Bantfu lamanyenti labagulako labangaboni, labakhubatekile, labatishosha, labashaywe iAIDS, nalabangeva baphila khona lapho none ngemuva kwetinsuku, ngekwebufakazi lobunyentu. Misakato letinyenti case Ningizimu Afrika, Zimbabwe, Ivory Coast, Bennie, Cameroon, nase Central Afrika , kanye emaphephandzaba lasetulu njenge Herald neChronicle, babika ngemahambo aMphrofethi Kacou Philippe eNingizimu Afrika nase Zimbabwe. Ngekuka Kacou Philippe, luhambo kwakhe lelivangali eNingizimu Afrika bese eZimbabwe, netimangaliso takhe, tiyahambisna naleto taWilliam Branham ngo1951. Lokufana kwetimangaliso kungacinisekiswa ngekufundza nobe kulalela tahluko 163 na 164 tencwadzi yamphrofethi Kacou Philippe ngencwadzi lesemtsetfweni yebufakazi , William Branham, uMphrofethi uvakashela iNingizimu Afrika ngaJulius Stadsklev. Lokufana kungahola ngekuphetsa kutsi lengilozi case Ohio River ingilozi lefanako lana mphrofethi Kacou Philippe . Ngemuva kwe Zimbabwe, Kacou Philippe wabekelwa kwekutsi utawuvakashela iGabon ngeNhlaba 2025 kodvwa umbuso waseGabon wamuncabela ivisa ngenca yebaholi benkholo labalwa naletinkhonzo tekuphilisa tamahhala taMphrofethi Kacou Philippe ngenca yetizatfu letinyenti, kodvwa pheceleti ngenca yemvelo yamahhala yetinkhonzo tekuphilisa taMphrofethi Kacou Philippe, ngekulalela lokucinile umyalo wengilozi embonweni ngo2021 . Loku kwahola ekuyekeleni luhlelo lwakhe eGabon naletinye tinhlelo kulamanye mave njenge Benin , Togo, Cameroon, Congo Brazzaville neCongo Kinshasa.
Ihumushwe isuswa Ku:https://plus.wikimonde.com/wiki/Kacou_Philippe